/nginx/o/2024/11/14/16484471t1h7e15.jpg)
Nöökiva kindlustuse pärast pensionileminekut kaaluvad perearstid said pärast Postimehe artikli ilmumist kirja monopoolselt kindlustusfirmalt, mis toonitas, et tohtrid peavad enda peale kaebamise võimalustest teavitama suurelt nii oma kabinetis kui kodulehel.
«No nii, ähvardame arste!» kirjutas Postimehele üks arst, kelle postkasti potsatas täna kiri kindlustusfirmalt PZU. «Hea klient, tuletame meelde, et seadusest tulenevalt on tervishoiuteenuse osutajatel kohustus avaldada vastutuskindlustuse info ja juhend kahjunõude esitamiseks oma tegevuskohas nähtaval kohal ning veebilehel (kui see on olemas). See nõue aitab tagada, et patsiendid saavad enne teenuse kasutamist vajaliku kindlustusinfo kätte,» kirjutas PZU perearstile.
«PZU Kindlustus on ette valmistanud vajalikud materjalid, mis on mõeldud kindlustusalase teabe kuvamiseks teie tegevuskohas ja kodulehel. Materjalide allalaadimiseks ja kuvamiseks leiate info siit. Kui teil on küsimusi või vajate täiendavat abi, võtke meiega julgelt ühendust,» seisab kirjas.
Infomaterjalides on väljapaistval kohal maksimaalsed kahjusummad, mis perearstide hinnangul võivad ahvatleda kaebust esitama ka neid, kel selleks tegelikult alust pole.
«Kas sina oled täna juba oma arsti kohta kaevanud? Tee seda kohe!» kommenteeris sama kirja teine perearst, vihjates kuulsale Nõukogude Venemaa plakatile, millel ähvardava näoga sõdurivormis mees näitab näpuga vaataja poole ja küsib: «Tы записался добровольцем?» (vene k «Kas sa oled juba vabatahtlikuks [sõduriks] registreerunud?»)
PZU-l on muidugi täiesti õigus, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus kohustab tohtrit, et vastav teave koos nõude esitamise juhendiga «peab olema avaldatud nii tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas nähtaval kohal kui ka tema veebilehel selle olemasolu korral, et patsiendil oleks võimalik enne tervishoiuteenuse saamist teabega tutvuda».
Mitu kirja saanud tohtrit pole isegi veel PZUga uue kohustusliku patsiendi vastutuskindlustuse lepingut sõlminud, kuid on varem võtnud vabatahtlikku kindlustust. Tänase info järgi ei jõua teised kindlustusfirmad enne 1. detsembrit Eestis patsiendi vastutuskindlust pakkuma hakata, mistõttu võib PZU arvestada, et saab aastaks sel turul monopoli. Tõenäoliselt kasseerib Poola firma Eestist kokku umbes kümme miljonit eurot kindlustusraha.
«Artiklis käsitletud teavitamiskohustus tuleneb seadusest (nagu te ka kirjutasite) ning vastutus info avaldamise eest lasub tervishoiuteenuse osutajatel, mitte meil,» kommenteeris PZU vastutuskindlustuse tootejuht Argo Argel.
Tänases Postimehe artiklis märkis Tartu perearst Liina Pilv-Toom, et lisaks monopoolse kindlustusepakkuja soovitud hiigelsummadele ja nöökivale süsteemile, mille järgi peavad suuremaid kindlustussummasid maksma põhjalikumad perearstid, kes patsiente rohkem uurivad ja raviprotseduuridele suunavad, on uue süsteemiga koos oodata lisaks põhjendatud kaebustele ka põhjendamatute kaebuste esitamist.
«Kindlustusfirma esitab suure tõenäosusega kaebused meile kommenteerimiseks, nagu on see ka Soomes. Seletuste kirjutamine võtab aega, mida peaks kasutama patsientide nõustamiseks ja raviks. Töökoormus, mis on niigi suur, kasvab veelgi. Keegi ju ei taha, et tema kõige kallima vara – tervisega – tegeleks ületöötanud arst!» märkis ta.
«Paistab, et hakkan arstitöö asemel kirjutama pabereid tõestamaks, et olen arst,» märkis ka Tallinna perearst Külvi Peterson.
/nginx/o/2024/11/14/16484467t1h9667.jpg)